Veidi minust




Mina olen Kristiina ja sina oled jõudnud minu blogisse.😁 See on oma järjekorras juba mitmes blogi mul, aga ükski teine pole mul nii kaua püsinud, kui just see. Kirjutamine on mul alati mu lemmik tegevus olnud ja millest veel rääkida, kui enda mõtetest ning elust. Ma ei jõua küll igapäev siia, aga liiga palju ei saa ka tahta.😀 Aga edasi natuke lähemalt, kes ma olen ja mis asi ma olen.


Olen ma 17 aastane ja elan Tallinnas koos oma perega. Meie pere koosneb minust ja meie pisikesest poisiklutist nimega Trevorist. Pisike sündis mulle 10.02.17. ehk siis talvelaps! Kui blogiga alustasin, siis oli tema juba alles sündimata, aga rasedusaegseid emotsioone siin kahjuks eriti palju ei ole, aga paljudest muudest tähtsamatest sündmustest on juba juttu olnud küll. Eks see blogi ongi üsna lapseteemaline olnud, aga ilmselt teavad kõik väikeste laste vanemad, et elu esialgu nende ümber keerlebki. See pisike maailma ime ju keerab meie senise maailma peapeale
Enne lapsesaamist töötasin ma Juhani puukoolis, kus tegin küll üsna tavalist aedniku tööd, kuid mis muutis mu elu 180 kraadi teise suunda. Ma sain seal esimest korda elus normaalset palka, mis lubas mul elu hoopis teistmoodi nautida, kui varem. Reisisin mööda Eestimaad ringi autodega. Elasin adrenaliini peal ja riskisin paljuga. Olin armunud ja me ei jõudnud noormehega koos olla aastatki. Kui juba pisike meid üllatas. Küll ei ole ma lapse isaga enam koos, kuid see ei takista mul olla õnnelik noor ema. Ma olen tõesti õnnelik oma pisikese üle. 
Kooli pidin küll enne sünnitust pooleli jätma. Kuid ma ei ole allaandja ning see aasta lähen tagasi täiskasvanute gümnaasiumi. Et lõpetada 10.klass. Ja sealt veel kindlasti edasi. Meie sugavõsas pole siiani ükski laps segav faktor. Hoopis vastupidiselt on laps motivatsioon edasi pürgida parema poole.
Kui nüüd minu eraelust veidike välja tulla, siis olen veel mitme asja huviline, millest siin blogis meeldib kirjutada. Esitaks mulle meeldib oma kodu uuendada ja remonti teha. Teiseks mulle meeldib kõike jäädvustada. Ehk siis peegelkaamera on koguaeg valmis. Kuigi olen selles sama algaja, kui Trevor rääkimises. (6 kuune). Kolmandaks olen ma jube nokitseja ja isetegija ning aegajalt ma neid asju ka jagan, mis valmis tehtud on. Nagu näiteks õmblen endale  lapsele voodi pesu ja ila rätikuid. Samuti teen kõik võimalike 
Vot, aga rohkem vast ei olegi vaja oma kirjelduseks öelda. Niikuinii selgub paljugi igapäevastes(noh, mitte sõnasõnalt) postitustes, nii et tere tulemast lugema 🙂

 Mõned tänased klõpsud-
Lillelaps

No tee nüüd pilt ära

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Autom autokool ja load käes

Kujutis
Nii lõpuks tehtud! Sain neljapäeval oma sõidueksami tehtud. Essa korraga :D Olen supper õnnelik, et ei pidanud 10 korda tegema. Ja raha raiskama selle peale.  Minu jaoks on load üks tähtis osa elust. Kuna saan olla tänu nendele iseseisvam. (Ei pea kõigile närvidele käima, kui tahan maale vms minna.) Aga nüüd veidi sellest autokoolist. Valikus oli mul algselt Autosõit OÜ, Autom Tallinna Autokool ja Kristiine Autokool.  Pärast väikest taustauuringut ja oma võimaluste ülevaatamist, otsustasin Automi kasuks. Üheks põhjuseks oli see, et seal on mu vanaema ja mu tädi on mõlemad teinud load. Ja teiseks neil oli minu arust kõige soodsam hind. Teooria oli vist 150 euri ja üks lisasõidutund oli 13 euri. Võrdluseks Autosõit OÜ lisasõidutund on 20 euri. Ausalt ei kahetse, et selle valisin. Väga head õpetajad olid mul vähemalt, ühtegi halba sõna ei saa öelda. Teooriat andis Jüri Lill ja sõiduõpetajaks oli  Andrus Riemer.  Kuigi mul kogemust ühegi teise õpetajaga ei ole...
Lisateave

Seiklus bussis

Kujutis
Jagan Teiega oma väga kummalist kogemust, mis leidis aset sellel nädal Viru Keskusest Viimsisse väljunud 1A bussis. Ma olen ennegi näinud neid naljakaid seiku ühistranspordis toimuvast ja seni saanud vaid positiivsete kogemuste osaliseks, aga see seik jättis minu jaoks halva maigu ja kustumatu jälje, seega otsustasin seda ka teiega, mu armsad lugejad, jagada.  Ma sõidan bussiga  tihti, kuid kuna mul pole veel lube täielikult käes. Ning auto ei tee erilist koostööd. Lisaks on mu kallis mees ka eemal. Nii mitme saja kilomeetri kaugusel.  Nii siis hommikul sõitsime kenasti linna ja tegime oma hommikused toimetused ära. Ning läksime terminali, kust 1A kodu poole stardib ning jäime bussi esimese laiema ukse juure kannatlikult oma järjekorda ootama, sest meie ees oli üks keskealine naisterahvas ja noor mees kes pakkus abi vankri sisse tõstmisel. Ootamatult ütles too keskealine naisterahvas mulle, et minge palun vankriga sisse. Tänasin teda ja hakkasin vankrit tõstes b...
Lisateave