Pisikese sünd
Juba üle kolme kuu tagasi sündis meie perre pisike ime Trevor. Sünnitusest ma eriti midagi ei mäleta. Sünnitus kulges aeglaselt kuni veede lahti tegemiseni. Saabusin haiglasse 3 minutiliste vahedega valudega. Pärast vastuvõttu suunati otse sünnitustuppa. Sünnitustoas olin nii vannis kui ka lihtsalt kõndisin ringi. Terve selle aja oli Trevori isa meie kõrval.
Kella 01 paiku hakkas asi aga vaibuma. Selles mõttes, et tuhud olid samuti avatus öö vältel suurenes 3 cm. Aga valud vaibusid, arst otsustas mul lasta puhata ja hommikul edasi vaadata.
Hommikul käis ämmakas mitu korda minu juures. Kuid tegevus edasi ei olnud läinud. Kella 9 paiku tulid arstid kontrollisid avatust ning otsustasid veed avada. Vot siis läks asi lahti. Ja tol hetkel tuli selline surma hirm. Tahtsin minema joosta. Mõtlesin, et olen nõus olema kasvõi terve elu rase, aga ei tahtnud neid valusid. Juba 10 mini pärast veede avamist olid mul suured valud. Piinlesin seal umbes tund kuni kaks. Aru väga enam ei saanud, sest valud olid mõistuse ära viinud. Mõtlesin aint sellele, et varsti saab see läbi.
Kella 11:30 aeg tehti mulle epiduraal. Pärast seda magasin kuni kella üheni. See osa oli kõige lihtsam kuni järsku tundsin, et jube kaka häda on. Lasin mehel ämmaka kutsuda. Ämmakas tuli vaatas ja kontrollis. Mäletan kõige paremini neid sõnu:"No nii noored, poiss tahab emmet ja issit näha. Aeg pressida." Saatsin mehe välja. Esiteks ta kardab verd ja teiseks mul endal oli niimoodi lihtsam pressida. Aga siiski kuulas ukse taga pealt. Pärast ütles veel midagi, et tal hakkas endal ka kõht valutama kui seda kõike pealt kuulis. :D
Nii sündis siia ilma Trevor.
Ilunumbrid olid:
pikkus :51 cm
kaal :4010 g
Värskele emmele tehti 10 ilupistet ja korralik tuimestus sinna alla. Kuigi isegi praegu 3,5 kuud hiljem valutab sealt natukene veel.
Siin mõni pilt pisikesest Trevorist.
Kella 01 paiku hakkas asi aga vaibuma. Selles mõttes, et tuhud olid samuti avatus öö vältel suurenes 3 cm. Aga valud vaibusid, arst otsustas mul lasta puhata ja hommikul edasi vaadata.
Hommikul käis ämmakas mitu korda minu juures. Kuid tegevus edasi ei olnud läinud. Kella 9 paiku tulid arstid kontrollisid avatust ning otsustasid veed avada. Vot siis läks asi lahti. Ja tol hetkel tuli selline surma hirm. Tahtsin minema joosta. Mõtlesin, et olen nõus olema kasvõi terve elu rase, aga ei tahtnud neid valusid. Juba 10 mini pärast veede avamist olid mul suured valud. Piinlesin seal umbes tund kuni kaks. Aru väga enam ei saanud, sest valud olid mõistuse ära viinud. Mõtlesin aint sellele, et varsti saab see läbi.
Kella 11:30 aeg tehti mulle epiduraal. Pärast seda magasin kuni kella üheni. See osa oli kõige lihtsam kuni järsku tundsin, et jube kaka häda on. Lasin mehel ämmaka kutsuda. Ämmakas tuli vaatas ja kontrollis. Mäletan kõige paremini neid sõnu:"No nii noored, poiss tahab emmet ja issit näha. Aeg pressida." Saatsin mehe välja. Esiteks ta kardab verd ja teiseks mul endal oli niimoodi lihtsam pressida. Aga siiski kuulas ukse taga pealt. Pärast ütles veel midagi, et tal hakkas endal ka kõht valutama kui seda kõike pealt kuulis. :D
Nii sündis siia ilma Trevor.
Ilunumbrid olid:
pikkus :51 cm
kaal :4010 g
Värskele emmele tehti 10 ilupistet ja korralik tuimestus sinna alla. Kuigi isegi praegu 3,5 kuud hiljem valutab sealt natukene veel.
Siin mõni pilt pisikesest Trevorist.
Kommentaarid
Postita kommentaar